Kiu saamiseks ja sellest kanga valmistamiseks kasutatakse lisaks puuvillale ja linale ka teisi taimi. Kiutaimedeks on näiteks kanep, nõges, ramjee ehk Hiina nõges, džuut, sisal, kapok ja kookos. Eestis on kangast tehtud ka turbast.
Kanep
Kanepit peetakse üheks vanimaks kultuurtaimeks. Seda on tuhandeid aastaid kasvatatud vastupidava kiu ja õlirikaste seemnete saamiseks. On olemas kolme liiki kanepit: kiukanep, õlikanep ja ravimkanep.
Ravimkanep sisaldab uimastavaid ühendeid. Kiu- ja õlikanepi narkootiliste ainete sisaldus on aga pea olematu. Sellest hoolimata on kiukanepi kasvatamine mitmes riigis keelatud või rangelt korraldatud.
Kiukanep kasvab igasugustes ilmastikutingimustes. Kanep on varrekiud – kiudu saadakse taime vartest.
Kanepikiud sarnaneb linale, kuid on jäigem ja ebaühtlasem. Kanep on tugev ja vastupidav kiud.
Kanep talub hästi niiskust, mistõttu kasutatakse seda palju merenduses – kanepist valmistatakse purjeid, laevaköisi ja nööre. Lisaks tehakse sellest vaipu, telke, kotte ja sisustustekstiile.
Nõges
Nõgesekiudu saadakse hariliku kõrvenõgese vartest. Peale kuuma veega töötlemist nõges enam ei kõrveta.
Kõrvenõges kasvab pea igal pool – Euroopas, Aafrikas, Aasias ja Põhja-Ameerikas.
Põhjamaade ajaloos on nõgesest kiu valmistamine olulisel kohal, sest taim kasvab siinses kliimas hästi. Seetõttu on nõgesekiudu nimetatud ka Põhjamaade siidiks.
Nõgese kasvatamine ja sellest kiu valmistamine on keskkonnasõbralik – taim on vastupidav, kasvab kiiresti ja paljudes kohtades. Paraku on kiu eraldamine keerukas ja ühest taimest saab kiudu kätte vähe. Seetõttu pole nõgesekiu kasutamine väga levinud.
Nõgesekiud on vastupidav ja tugev, ei kortsu ega tõmbu pesus kokku. Nõgesest kangaid on kerge hooldada, need on ihusõbralikud ja soojad.
Nõgesekiust valmistatakse rõivaid, kotte, köisi, sisustuskangaid ja voodipesu.
Ramjee
Ramjee ehk Hiina nõges on troopilises kliimas kasvav kiutaim. Kiudu saadakse ramjee vartest. Ramjeekiu tähtsaim tootja on Hiina.
Ramjee kasutamisel on pikk ajalugu – sellest valmistati näiteks Egiptuse muumiate surilinu ligikaudu 7000 aastat tagasi.
Ramjee on tugev ja vastupidav kauni läikega kiud. Ramjee imab hästi niiskust ning laseb õhku läbi. Ramjee on looduslikest kiududest üks tugevamaid.
Ramjee on kallis kiud, sest 100 kg taimedest saab vaid 1–3 kilogrammi kiudu. Kiu eraldamine töömahukas ja aeganõudev.
Ramjeest valmistatakse kalleid rõivakangaid, niite ja pitse. Tänu vastupidavusele tehakse ramjeest ka nööre, köisi, purje- ja mööbliriiet. Tihti segatakse seda teiste kiududega, et saada kangale ramjee tugevus ja läige.
Džuut
Džuut ehk jute on troopilises kliimas kasvav üheaastane taim. Džuut vajab kasvamiseks soojust ja niiskust.
Kiudu saadakse džuuditaime vartest.
Suurimad džuudi kasvatajad on India ja Bangladesh.
Džuut on jäme, võrdlemisi jäik ja rabe kiud. Džuut on niiskustundlik ning ei pea eriti vastu kulumisele.
Džuuti on raske puhastada ning seetõttu ei valmistata sellest rõivaid. Džuudist tehakse kotte, köisi, paberit ja sisustustekstiile.
Kapok
Kapoki kiudu saadakse kapokipuu seemnekupra seest. Kapok kuulub sarnaselt puuvillale seemnekiudude alla.
Kapok kasvab troopilistel aladel üle kogu maailma.
Kapoki kiud on kerge, vetruv ning ei ima üldse vett. Kiud on liiga habras, et sellest lõnga kedrata.
Kapokit kasutatakse täitematerjalina patjades, tekkides, madratsites, päästevestides ja pehmes mööblis. Kapok on soojapidav kiud, mistõttu kasutatakse seda ka soojustusmaterjalina.
Sisal
Sisal kuulub lehekiudude alla. Kiudu saadakse sisalagaavi taime lehtedest.
Sisalagaav kasvab soojas kliimas terve aasta läbi. Taim on vähenõudlik ning kasvab ka kuivades piirkondades, kus muid põllukultuure kasvatada ei saa.
Sisal pärineb Mehhikost, kust on hiljem levinud mujale maailma. Juba asteekide ja maiade kultuuris kasutati sisalit kanga ja paberi valmistamiseks.
Sisal on mitmeaastane taim, mis annab saaki kuni 12 aastat.
Sisali kasvatamine on keskkonnasõbralik, sest selleks ei kasutata niisutussüsteeme ega kemikaale.
Sisali kiud on tugev ja vastupidav. Kiud on silmatorkava läikega, kergesti värvitav ja lihtsasti hooldatav.
Sisalist valmistatakse paberit, nööri, köisi, vaipu ja kotte.
Kookos
Kookoskiud kuulub viljakiudude alla. Kiudu saadakse kookospalmi pähklist.
Kookoskiud asub kookospähkli kõva väliskesta sisepinnal. Kiud moodustavad umbes kolmandiku kookospähkli viljalihast.
Suurimad kookoskiu tootjad on India ja Sri Lanka.
Kookoskiud ei karda niiskust, ei kõdune ega hallita ning peab hästi vastu hõõrdumisele.
Kookosest tehakse vaipu, matte, köisi, paelu, harju ja pintsleid. Samuti kasutatakse kookost täitematerjalina madratsites.
Järgmiseks saad tutvust teha loomsete kiududega!
