Looduslikud kiud

Kõikidel kiududel on erinevad omadused. Seetõttu peab nendest tehtud esemeid ka erineval viisil hooldama. Mõni kiud näiteks kannatab hästi kuumust, mõni hoopiski mitte. Järgnevalt saad lugeda, kuidas peab hooldama enim levinud looduslikest kiududest valmistatud tekstiile.

Esmalt kontrolli, kas looduslike kiudude kohta õpitu on Sul meeles.

Kontrolli oma teadmisi

Puuvill

Puuvillased esemed on kergesti hooldatavad: neid võib masinas pesta ja triikida kõrgel temperatuuril. Kuna puuvillasest kangast valmistatakse väga erinevaid tooteid, tuleb alati eraldi jälgida iga eseme hooldusjuhendit. Näiteks ei pruugi kuuma veega pesemist kannatada puuvillasele T-särgile trükitud pilt.

Lina

Linased esemed on sarnaselt puuvillastele kergesti hooldatavad. Lina kannatab kõrgel temperatuuril pesemist ja triikimist. Kuna lina on jäik, kipuvad linastesse kangastesse kergesti tekkima kortsud ja voldid, mida on raske välja triikida. Sellisel juhul aitab kanga märjalt triikimine. Linaste esemete puhul tuleb arvestada, et need võivad pesus tublisti kokku tõmbuda.

Siid

Siidist kangad nõuavad eriti tähelepanelikku hooldamist. Siidesemete pesemiseks tuleb kasutada spetsiaalset pesuvahendit ja õrna pesu programmi madalal temperatuuril. Paljude esemete puhul soovitab hooldusjuhend käsitsi pesemist. Ka triikimiseks tuleb kasutada madalat temperatuuri. Kuivatama peab siidist asju varjulises kohas, sest kiud ei ole päikesevalgusele vastupidav.

Vill

Nii lambavillaste kui teiste villaloomade villast tehtud esemete puhul on õige hooldamine väga oluline. Villase asja pesemiseks tuleb kasutada villapesuvahendit ja madalal temperatuuril villapesu programmi. Liiga kuuma veega pestes ja liigselt hõõrudes tõmbub villane kangas kokku ning muutub vildiks. Mõned villased tooted ei kannatagi masinas pesemist, neid tuleb õrnalt ja ettevaatlikult käsitsi pesta. Et villased riided välja ei veniks, tuleb neid kuivatada tasapinnale laotatult. Villaseid asju triigitakse keskmisel temperatuuril läbi niiske kanga või aurutatakse. Villast kangast ei tohi kuivalt triikida, muidu võib kiud kõrbema minna. Villaseid riideid säilitades tuleb tähelepanu pöörata koiliblikate tõrjumisele. Koiliblika röövikud nimelt toituvad villakiust.

 

Tarbeesemetel ja riietel on soovitused õigeks hooldamiseks tavaliselt küljes – selleks õmmeldakse toodete sisse erilised sildikesed. Hooldusjuhised antakse edasi märkide abil. Rõivaesemeid õigesti hooldades püsivad need kauem ilusad ning nende kandmisaeg on pikem.

Kontrolli oma teadmisi

Teadlik tarbimine

Tänapäeva maailmas on tarbimine väga suur ning riiete hulk inimeste kappides aina kasvab. Uute rõivaesemete tootmine toob aga kaasa mitmeid probleeme.

Iga rõivatootja tahab, et tema kaupa ostetaks kõige rohkem. Konkurentsis püsimiseks ja tarbimise suurendamiseks müüakse riideid odava hinnaga ning toodetakse pidevalt üha uusi esemeid. Rõivapoodidesse tuuakse kaupa juurde tihtipeale igal nädalal. Madala hinna saavutamiseks hoitakse kokku nii keskkonnakaitse, kvaliteedi kui töötajate arvelt.

Tekstiili tootmine toimub enamasti arengumaades, kus keskkonnanõuded ei ole nii ranged ning töötajate õigusi ei kaitsta. Tootmisel kasutatakse suurel hulgal kemikaale, mille ohutuks muutmine on tootjatele kulukas. Kuna arengumaades ei ole ohtlike jäätmete käitlemine alati kohustuslik, jõuavad mürgised ained loodusesse.

Kulusid hoitakse kokku ka töötajate pealt. Näiteks on tööpäevad tihti enam kui 12 tundi pikad ning nädalas ei ole ühtki puhkepäeva. Palgad on seejuures naeruväärselt väikesed ning ületundide eest palka ei maksta. Töötingimused on kehvad ja sageli ka tervisele ohtlikud. Töötajad ei julge oma õiguste eest seista, sest kardavad töökohta kaotada. Vabrikutes on tavaline ka lapstööjõu kasutamine. Näiteks peavad juba 12-aastased lapsed pere ülalpidamiseks täiskohaga tööl käima. Seejuures makstakse alaealistele töölistele veel vähem palka kui täiskasvanutele.

Madala hinna arvelt on kehvem ka toodete kvaliteet ning riided peavad vastu väga lühikest aega. Keskmiselt viskab iga Eesti inimene aastas ära 12,7 kilogrammi tekstiiltooteid. Kui riided sattuvad prügimäele on nende elutsükkel läbi ning kogu nende tootmisel nähtud vaev muutub tarbetuks. Kõik riiete tootmise sammud aga jätavad oma jälje keskkonnale. Kiu kogumine, selle töötlemine, lõngaks ketramine, kangaks kudumine, värvimine, rõivaks õmblemine, pakendamine, poodidesse transportimine – kõige peale kulub aega, loodusvarasid ja tööjõudu. Ärakantud riided muutuvad prügiks ning jäävad samuti loodusele koormaks.

Et keskkonda säästa, tuleks uusi riideid ostes alati läbi mõelda oma vajadused ning pöörata tähelepanu rõivaeseme kvaliteedile. Näiteks võib endalt riidepoes küsida:

• Kas mul on seda asja tegelikult vaja?
• Kui kaua ma saan seda kanda? Kui kaua see vastu peab?
• Kas see sobib minu ülejäänud riietega?

Oma oste läbi mõeldes ei kogune riidekappi kasutuid asju, mis peagi prügikastis lõpetavad. Korralikud riided, mida ise enam ei kanna, saab anda sõpradele-sugulastele või suunata taaskasutusse. Näiteks võetakse vanu riideid vastu spetsiaalsetes kogumispunktides. Sealt jõuavad need uute kandjateni või ümbertöötlemisse.

Keskkonnasõbralik on ka kasutatud riiete ostmine ja vanadele esemetele uue elu andmine. Näiteks saab riideribadest kududa vaipu, kangatükkidest õmmelda lapitekke või disainida seismajäänud asjad uuteks põnevateks ja omanäolisteks rõivasteks. Loov ja nutikas taaskasutus aitab ärakantud riideid prügiks muutumisest päästa.

Erinevate kiudude ja neist tehtud kangaste, samuti keskkonnakaitse kohta leiad huvi korral palju lisainfot internetist. Kasutades internetiotsingus inglisekeelseid märksõnu, leiad tulemusi veelgi rohkem.

Kontrolli oma teadmisi