Lambavill

Villaks nimetatakse loomade pügamisel või kammimisel saadud kiumassi. Villakiududest kõige levinum on lambavill.

Villakiul on pikk ajalugu – see on vanim teadaolev loomne tekstiilkiud. Lisaks on lammas üks vanimatest koduloomadest. Lambaid on peetud nii villa, liha kui naha saamiseks ligi 10 000 aastat. Eestiski on lambaid kasvatatud juba muinasajal. Talurahvas valmistas lambavillast kangaid üleriieteks, seelikuteks, sõbadeks, tekkideks ja vaipadeks. Sellest tehti kinda- ja sokilõnga, kooti vöid ja punuti paelu.

Villa andvaid lambatõuge on maailmas üle 200. Erinevatelt tõugudelt saadud vill erineb kiu pikkuse, peenuse, pehmuse ja värvi poolest. Näiteks on olemas valgeid, musti, halle, pruune ja laigulisi lambaid. Lammastelt saadakse erinevat tüüpi villa: alusvilla, pealisvilla ja segavilla. Alusvill on kõige pehmem vill, pealisvill seevastu karmim ja karedam. Tuntud lambatõud on näiteks meriino lammas, kellelt saab peent ja pehmet alusvilla ja Lincoln lammas, kes annab karmimat pealisvilla.

Kas teadsid, et Eestiski on päris oma põline lambatõug? See on Eesti maalammas, keda kohtab kõige arvukamalt väiksel Kihnu saarel.

Villalambaid kasvatatakse kõikjal maailmas. Eriti olulisel kohal on villatööstus näiteks Austraalias, Hiinas, Uus-Meremaal, Suurbritannias ja USAs. Villa kasutusvaldkond on väga lai – sellest tehakse rõivakangaid, kudumeid, sisustustekstiile, lõnga ja palju muud. Villa kasutatakse ka ehitusmaterjalina majade soojustamisel.

Kuidas saab villast lõng?

Tänapäeval pügatakse lambaid elektrilise pügamismasinaga ning villa töötlemiseks ja lõnga valmistamiseks kasutatakse spetsiaalseid masinaid.

Vaata videost, kuidas tänapäevaste masinate abil villast lõnga tehakse:

Vanasti tehti aga kõik tööd lõnga valmistamiseks käsitsi. Vanade traditsioonide säilitamiseks teevad käsitöölised siiani lambavillast lõnga ka käsitsi.
Lambaid pügatakse üks või kaks korda aastas. Vanasti pesti lambad enne pügamist meres või jões-järves puhtaks. Lambapesemine oli tore, kuid füüsiliselt raske töö.

Pügamiseks kasutati vanasti erilisi kääre, mida kutsuti lambaraudadeks. Tänapäeval kasutatakse elektrilisi pügamismasinaid. Pügatud kasukat nimetatakse villakuks. Ühe lamba villak võib kaaluda kuni 6 kilogrammi. Pügatud vill puhastatakse prahist ja sorteeritakse. Villakus on mitmesuguse kvaliteediga villa, seetõttu ongi vaja seda sorteerida. Seejärel vill pestakse ja kuivatatakse.

Pestud ja kuivatatud vill kraasitakse. Kraasid on tihedate metallist harjastega plaadid, mille vahel hõõrutakse vill ühtlaseks kohevaks rulliks. Kraasitud villast tehtud lõng on kohev, kuid veidi kare, sest kiud jäävad kraasimisel risti-rästi.

Villakiudu töödeldakse ka kammides, mille tulemusel jäävad kiud ühte suunda. Kammitud villast valminud lõng on siledam, pehmem ja ühtlasem. Enamus tänapäevaseid lõngu on kammvillast.

Ketramise teel saab villast lõng. Ketramiseks kasutati vanasti vokki. Ketramise käigus venitatakse heiet ja keerutatakse seda lõngaks. Heie ehk eellõng on kraasitud villast kokku hõõrutud villalint. Ketramise tulemuseks on ühekordne ja mitte eriti tugev lõng.

Ühtlase ja tugevama lõnga saamiseks tuleb mitu ühekordset lõnga kokku panna ehk korrutada. Nii saadakse kas ühekordne, kahekordne või kolmekordne lõng. Poodides leidub aga veelgi paksemaid lõngu, kus on kokku pandud koguni 12 ühekordset lõnga. Erinevate värvitoonide saamiseks lõnga värvitakse. Vanasti tehti seda taimede, seente ja muude looduslike vahenditega, hiljem said kättesaadavaks poevärvid.

Tänapäeval leiab lõngapoest väga erinevaid lõngu. Tööstuslikult toodetud lõngad on siledamad ja ühtlasemad kui käsitsi valmistatud lõngad. Tihti antakse tänapäevase tootmistehnoloogia abil lõngadele uusi omadusi: näiteks töödeldakse need koikindlaks ja vanumisele vastupidavaks.

Villased esemed:

  • on soojad,
  • lasevad õhku läbi,
  • on vetruvad ja kortsuvad vähe,
  • märguvad aeglaselt, kuivavad kaua,
  • imavad hästi niiskust märjana, tundumata
  • on niiskena kergesti vormitavad,
  • muutuvad hõõrdumisel elektriliseks,
  • vanuvad kergesti,
  • ei ole eriti hõõrdumiskindlad,
  • taluvad halvasti päikesevalgust,
  • taluvad ainult õrna pesemist ja leiget vett,
  • taluvad triikimist keskmisel temperatuuril läbi niiske lapi või aurutriikrauaga.

Villal on üks tähelepanuväärne omadus, mida teistel kiudainetel ei ole – kiu pind on kaetud soomustega. Kui villast riiet või villakiude kuuma veega töödelda ja märjalt hõõruda, haagivad villakiud end soomuseid pidi üksteise külge ning ei tule enam lahti. Seda nimetatatakse vanumiseks. Seetõttu ei tohigi villaseid riideid kuuma veega pesta – nad tõmbuvad kokku ning muutuvad tihedaks vildiks. Vanutamise ehk vildistamise puhul aga muudetakse villakiud vildiks tahtlikult.

 

Kontrolli oma teadmisi

Uuri lisaks

Vaata videost, kuidas lammastelt villa pügatakse:
https://vimeo.com/65002979

Järgmisena vaata, millistelt loomadelt veel villa saadakse!