Puuvill on kõige tähtsam ja levinum kiutaim maailmas. Üle poole kõigist maailmas toodetud rõivastest on puuvillased. Puuvillast valmistatakse paljusid erinevaid rõivakangaid, sisustustekstiile ja õmblusniite.

Puuvillataime kasvatamisel on väga pikk ajalugu – jäljed sellest ulatuvad 7000 aasta taha Indiasse ja Mehhikosse. Hiljem on puuvillakasvatus sealt levinud ka mujale maailma. Euroopasse jõudis puuvill alles keskajal. Esialgu oli puuvill luksuskaup, sest selle kasvatamine ja töötlemine oli keeruline ja aeganõudev. Hiljem võeti puuvillatootmises kasutusele masinad, mis muutsid lõngavalmistamise kiiremaks ja hõlpsamaks. Tänu sellele muutus puuvill odavamaks ning sellest sai laiatarbekaup.

Puuvilla kiudu saadakse puuvillapõõsa seemnekupardest, seetõttu kuulub puuvill seemnekiudude hulka. Puuvillapõõsas on üheaastane taim, mis kasvab troopilises või lähistroopilises kliimas üle terve maailma. Suurimateks puuvillakiu tootjateks on Hiina, USA, India ja Pakistan. Kokku kasvatatakse puuvilla ligi 100 riigis.

Puuvill on äärmiselt nõudlik taim – ta vajab kasvamiseks õiget temperatuuri, pinnast ja rohkelt niiskust. Kasvutingimustest oleneb puuvilla kvaliteet. Nõudlikkusest hoolimata on puuvill üks tähtsamaid looduslikke kiude, sest taimest kiu kättesaamine on lihtne. Kiud tekivad taime seemnekupardes ning nende kasutamiseks ei ole vaja keemilist töötlemist.

Puuvillataim õitseb umbes kaks kuud pärast külvamist. Õied on esialgu valged, kuid muutuvad õitsemise jooksul esmalt kollakaks, siis roosaks ja viimaks punaseks. Pärast õitsemist jäävad taime külge rohelised kuprad, mille sees on valge kiuga ümbritsetud seemned. Päikese käes kupar kuivab ja muutub pruuniks. Lõpuks paisuvad kiud kupra sees nii suureks, et murravad selle katki. Siis ilmubki nähtavale valge kiutups, mis meenutab vatti. Puuvillakiu loomulik värv on kreemikas valge. Lumivalge värvus saadakse puuvilla pleegitades.

Kui valged kiutupsud on kupra seest välja tulnud, on õige aeg puuvillasaagi koristamiseks. Praegu tehakse seda masinatega, kuid vanasti korjati puuvillatupsud põllult ära käsitsi. Käsitsi korjatud puuvill on puhtam, sest korjatakse ära ainult kuprad. Kombaine kasutades tuleb kaasa ka muid taimeosi. Seetõttu kasutatakse käsitsi korjamist mõnes piirkonnas tänaseni.

Vaata videost, kuidas koristatakse puuvillasaaki kombainide abil:

Peale puuvilla koristamist tuleb kiud esmalt kuivatada ning seejärel puhastada. Puhastamise käigus eraldatakse kiud seemnetest ja muudest taimeosadest. Puhastatud puuvill sorteeritakse kiu pikkuse, puhtuse, värvi ja muude omaduste põhjal. Sorteerimise tulemusel saadakse ühest saagist erineva kvaliteedi ja hinnaga kiud. Sorteeritud puuvillast tehakse lõnga.

Puuvilla kasvatamine põhjustab hulgaliselt keskkonnaprobleeme. Puuvillataime kaitsemiseks kahjurite eest kasutatakse putukamürke. Mürgised kemikaalid imbuvad aga pinnasesse ja põhjavette ning osa jääb ka kiududele. Samuti kasutatakse puuvilla kasvatamisel niisutussüsteeme, mis põhjustavad paljudes piirkondades veepuudust. Ühe kilogrammi puuvilla kasvatamiseks võib kuluda kuni 10 000 liitrit vett. Palju vett kulub ka puuvillakiu töötlemiseks – näiteks värvimiseks ja pleegitamiseks. Ühe paari teksapükste valmistamiseks võib kuluda kuni 8000 liitrit vett.

Keskkonna säästmiseks saad tarbida mahepuuvillast tooteid, mille puhul ei ole kasutatud mürkaineid. Samuti tasub enne vana eseme äraviskamist või uue ostmist mõelda materjalide taaskasutusele ja ümberdisainimisele.

Kas teadsid, et ka Eestis on puuvillast lõnga valmistatud? Üle 150 aasta tegutses Narva linnas Kreenholmi Manufaktuur, mis oli omal ajal kõige kaasaegsem tööstusettevõte Venemaal ja suurim tekstiilivabrik kogu Euroopas.

Kontrolli oma teadmisi